pfft
17/01/2011
See on nii naljakas, et kuidas siis kui ma närvi lähen, asjad mu ümber lihtsalt kukuvad.
Muidugi on hästi nutikas öösel kell neli, viilida essee kirjutamisest, mis peab pool 12 valmis olema, ja lugeda ühe poisi kirju, kellest ammu enam midagi ei mõtle. Nüüd ei ole ta ju üldse seesama ja pooltki nii hea pole ka. Ja see on tegelikult hea! Ja siis lugedes seda kirja tuleb järsku kõik meelde, kõigepealt hea ja siis halb. Enne oli ju hea ja pärast oli ju halb.
Ja vot just siis, kirja tagasi pannes kõik asjad kukuvadki. Ja siis kümne sekundiga jookseb silme eest kõik see veel üks kord läbi. Ja korraks tahaks kõiki vihata. Ja ennast kiruda. Ja siis on kõik jälle endine ja sellest poisist saab mees, kellest ammu enam midagi ei mõtle.
—–
Uni on hea.
